Kliinikum soetas kalli aparaadi, mis aitab veel rohkem elusid päästa (3)

Tegemist on aparaadiga, kuhu sõidutakse patsient sisse ning mis kuvab arstidele inimese anatoomiast, metabolismist või vähirakkude pinnaretseptoritest selge pildi.

«Olime seda ostu pikalt edasi lükanud, eelmine masin oli 13 aastat vana,» tunnistas Tartu ülikooli kliinikumi nukleaarmeditsiini osakonna juht doktor Tiina Kärner. Ühelt poolt jäi seadme soetamine raha taha, aga sellest enam oodati uue mudeli turuletulekut.

Tehisaru tugi

Mais kliinikumi üles seatud ja reedel esitletud aparaadiga saab teha nii PET-uuringut kui ka kompuutertomograafiat. Ligi kaks miljonit eurot maksval masinal on muu hulgas tehisaru tugi. «Masin veel arsti tööd ära ei tee, aga see aitab pöörata pilgu õigesse kohta,» selgitas doktor Kärner.

Lisaks moodsale tehisarule on uus aparaat poole kiirem kui selle 13 aasta vanune eelkäija. Lastega töötades on kiirus suur eelis, sest eriti väikestele patsientidele tehakse uuring üldnarkoosis.

Uuring on kasutusel kasvajate diagnoosimiseks, nende leviku ja ravitulemuste hindamiseks.

Nukleaarmeditsiini osakonnas käib diagnostika ja ravi käsikäes. Ühelt poolt aidatakse diagnoosida keerukamaid ja end hästi peitvaid haigusi, teisalt aga ulatatakse õlekõrs patsientidele, keda muud ravivõtted enam ei aita. Näiteks kui vähi metastaasid on mitmes kohas ning muud meetodid läbi proovitud.

Nukleaarmeditsiini osakonna ravi ei ole alati tervistav, vaid elu pikendav. See tähendab, et inimene raskest haigusest täiesti terveks enam ei saa. Siiski on võimalik patsiendil haigusega veel aastaid täisväärtuslikku elu elada ja ka tööle naasta. Mõni inimene on raviga võitnud juurde koguni kümme aastat, märkis doktor Kärner.

Siiski on nukleaarmeditsiinis ka erandeid, näiteks kilpnäärmevähist võib terveks saada.

Radioaktiivne ravi

Nukleaarmeditsiinis ravitakse patsiente radioaktiivsete isotoopidega. Sellised ravimid kinnituvad täpselt haiguskoldesse ja seda võib nimetada seespidiseks kiiritusraviks, selgitas doktor Kärner.

Kõige ajaloolisem ravi nukleaarmeditsiinis puudutab kilpnäärmevähki, kus haigele manustatakse radioaktiivset joodi, mis oskab minna täpselt kilpnäärmevähi rakkudesse. Siiski saab kerge kiirguskoormuse kogu organism. Doktor Kärner nentis, et ravi kõrvaltoime on verepildi halvenemine. «Peame seda pidevalt jälgima, sest on küsimus, kas järgmist ravidoosi saab manustada või ei,» sõnas ta.

Lisaks kilpnäärmevähile on nukleaarmeditsiinist abi ka eesnäärmevähiga patsientidel. Doktor Kärner selgitas, et PET-uuringuga tehakse kindlaks, kus on metastaasid, ning välistatakse kõik teised ravivõimalused peale radioaktiivsete isotoopide. Kui selgub, et tavalisest kiiritusravist võiks abi olla, proovitakse esmalt seda. «Kui vähikoldeid on palju ja rakud koguvad edukalt radioaktiivset ainet, saame patsiendi elu pikendada,» rääkis ta.

Vähirakud õpivad aga kiiresti ja kui üks ravi ühe korra toimib, siis teine kord ei pruugi enam nii hästi minna. «Kui vähk tagasi tuleb, on patsiendi prognoos alati halvem kui esmahaigestumisel,» tõdes doktor Kärner.

Nukleaarmeditsiinis kasutatakse teranostikat, see termin tuleb ingliskeelsetest sõnadest therapy ja diagnostics ehk ravi ja diagnostika. See tähendab, et üht ainet kasutatakse nii haiguse tuvastamiseks kui ka ravimiseks.

Radioaktiivset märkeainet Eestis ei valmistata, see tuleb iga päev lennukiga Soomest Helsingist.

Doktor Kärner selgitas, et kui kasutada lühikese pooldumisajaga isotoope, saab ainet kasutada diagnostikaks. Sellisel juhul käib patsient ära PET-uuringus ning pärast seda peab jooma palju vett, et radioaktiivne aine kehas lahustuks. See juhtub tavaliselt päeva lõpuks.

Sama ainet saab kasutada ravimiseks, kui võtta pikema pooldumisajaga isotoop. Siis peab patsient veetma kiirgusvarjestusega palatis kuni neli päeva. Selle eesmärk on kaitsta tema lähedasi ning ühiskonda laiemalt. Ka haigla töötajad ei jää palatisse liiga pikalt jutustama. Nii võib juhtuda, et arst hoopis helistab haigele palatisse, et hoida kokkupuuted minimaalsed.

Kõik osakonna töötajad kannavad dosimeetrit, et näha, missuguse kiirgusega on nad kokku puutunud. On kindlad normid ja reeglid, mida tuleb täita. Kindlate reeglitega ning pidevalt radioaktiivses nukleaarmeditsiini osakonnas töötamist doktor Kärner ei pelga – tuleb lihtsalt järgida ettenähtud reegleid ja kanda dosimeetrit. Töötajate dosimeetreid kontrollib ka keskkonnaameti kiirguskeskus.

Lennukiga Soomest

Radioaktiivset märkeainet Eestis ei valmistata, see tuleb iga päev lennukiga Helsingist. Nii on olnud sellest ajast peale, kui siin PET-uuringut tegema hakati. See aine on väga aegkriitiline, seda tuleb kasutada kohe. Kui mõni patsient ei saa siiski uuringule tulla, on doos raisus. Doktor Kärneri sõnul tuleb seda paar korda kuus ka ette.

Siiski pole see nii suur kulutus võrreldes sellega, kui seade läheb rivist välja. Vana aparaadiga juhtus seda aga küll. Ehkki majas on füüsik ja meditsiinitehnika insener, olid ka nende käed mõnikord seotud, näiteks kui tuli tellida mõni vajalik osa. Siis võis raisku minna terve päeva aine. «Ehkki see oli kulu, oli veel ebameeldivam anda patsientidele teada, et nad on asjata olnud päev otsa söömata või sõitnud mujalt Tartusse kohale,» nentis osakonna juht.

Miks mitte hoida üks inimene uuringuks nii-öelda varus valmis? See oleks ebainimlik, sest patsient peab olema terve päeva söömata, vastas doktor Kärner.

Siiski tuleb vahel patsiente graafikus ümber tõsta. Osakonnas on kindlad eelistused. Näiteks on eelisjärjekorras lapsed, kel soovitakse enne vähiravi alustamist teha kindlaks haiguse ulatus. Nemad saavad uuringule kohe järgmisel päeval.

Lisaks vähi diagnoosimisele kasutatakse PET-uuringut aju ainevahetuslike häirete, näiteks Alzheimeri tõve diagnoosimiseks ning keerulisemate põletikuliste haiguste täpsemaks diagnostikaks. Levinumad vähkhaigused, mille ulatust selle aparaadiga määratakse, on kopsu-, eesnäärme-, naha-, lümfisüsteemi- ning rinnavähk.