/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)
/nginx/o/2024/11/12/16481001t1h8efa.jpg)
- ID-kaardi saamise uusim nõue on sõrmejäljed, mida varem nõuti vaid passi puhul.
- Kui inimesel endal on raske liikuda, saab ametniku sõrmejälgede skaneerimiseks koju tellida.
- Kui inimene ei saa enam pliiatsit hoida, siis on uuel dokumendil allkirja kohal kolm rukkilillle.
Tartu hooldekodus elab 165 inimest. Üks osa neist on väga vanad, liiguvad vähe, ei taha enam toast väljas käia. Aga kui jumal annab, saavad nemadki viis aastat vanemaks ning ees seisab ID-kaardi vahetus, rangete reeglitega protseduur.
Vaja on esitada taotlus, kirjutada õigesse lahtrisse paraja suurusega allkirjanäidis, teha nõuetele vastav digitaalne värvifoto, anda sõrmejäljed, maksta riigilõiv ...
Tavakodanik teeb seda kõike politsei- ja piirivalveameti teenindussaalis, aga elukaare lõpul olevale inimesele ei pruugi sinnaminek sugugi sobida. Ole sa aga või 105 aastat vana – dokument peab kehtima!
Oled nagu olematu
Miks ometi? Eriti veel siis, kui eakas inimene suure osa oma päevast veedabki vaid voodis.
Aga ilma kehtiva ID-kaardita poleks teda otsekui olemas. Ta ei pääse eriarsti juurde, ei saa apteegist kätte retseptiravimit. Ka ei maksta siis pensioni ning inimesel ei ole võimalik anda õiguslikult siduvat digiallkirja.
Kui ees peaksid seisma valimised, siis ilma kehtiva ID-kaardita ei saa valima minna, rääkimata hääle andmisest interneti teel. Kui inimene sureb, on samuti vaja isikut tõendavat dokumenti, et siitilmast lahkunu surmadaatum dokumenteerida.
ID-kaart on ka Euroopa Liidu ja Schengeni ala riikides reisidokument ning vajalik lennujaamades. Hooldekodu elanikud muidugi väga sageli ei reisi, nende päevad tiksuvad juba rahulikumas rütmis.
Tartu hooldekodu kaplanil Urmas Orasel on majas mitmeid ülesandeid. Ta viib läbi hommikused kirikutunnid, vestleb hingehoiuteemadel. Kolm korda nädalas kogunevad huvilised ta ümber lauluringi. Kaplan projitseerib salmide ja refräänide sõnad seinale, võtab kätte kitarri ja eakatel möödub aeg meeleolukalt.
Kui dokumendi uuendamist vajab inimene, kes voodist välja ei saa, siis tuleb valge lina võimalikult väheste kortsudega talle pildistamise ajaks pea alla asetada, räägib kaplan Urmas Oras.
Kui keegi sureb, annab kaplan lähedastele nõu, lohutab. Kui vaja, aitab lahkunule pidulikumad rõivad selga. Hiljutipani ta sukad jalga ühele surnud naisele, kes ootas külmas kambris äraviimist paljasääri.
Rohkem kui surnutega tuleb kaplanil tegelda siiski elavatega. Urmas Orasel on arvutis tabel, kust ta näeb hooldekodu elanike isikutunnistuste kehtivusaegu, ja just oktoobris oli tal nende asjadega taas tegemist. Üks proua tuli paluda saali sellesama ekraani ette, millele muidu laulutunni ajal sõnad ilmuvad, ning teha temast dokumendipilt.
/nginx/o/2024/11/13/16481556t1h0d0e.jpg)
Urmas Oras võtab pildid telefoniga, tal tulevad need välja nagu kord ja kohus ning selleks tarbeks ei ole olnud vaja hooldekodusse fotograafi tellida.
Kaplan kontrollib ise, et inimene istuks otse, et ta nägu jääks pildi keskele, et juuksed oleksid seatud ja silmad lahti. Sedagi, et pildifaili mõõtmed ja suurus klapiksid dokumendifoto nõuetega. Kui valmis, saadab pildi meiliga politsei- ja piirivalveametile, kuna nüüdsel ajal peab dokumendipilt olema kindlasti digitaalne, paberilfoto läbi ei lähe.
«Kui dokumendi uuendamist vajab inimene, kes voodist välja ei saa, siis tuleb valge lina võimalikult väheste kortsudega talle pildistamise ajaks pea alla asetada,» räägib Urmas Oras. «Padi on parem ära võtta, kuna padjaga tekivad linale kortsud. Invavoodi annab võimaluse lamava inimese ka poolistuvasse asendisse tõsta.»
Enamasti on Urmas Orase tehtud dokumendifotod kõik normidele vastanud.
Ka ID-kaardi taotluse täidab Urmas Oras ära paberblanketil ja palub hooldekodu elanikult selle õigetesse kohtadesse allkirjad. Küsib juurde perearstilt tervisetõendi, mis kinnitab, et inimesel endal on piiratud liikumisvõime tõttu asjatoimetusi politsei- ja piirivalveametis keeruline teha.
Seda, et kellegi ID-kaardi kehtivustähtaeg hakkab lõppema, tuleb 165 elanikuga hooldekodus igal aastal ette mitu korda. Tavaliselt kogub kaplan neid taotlusi kolm kuni viis ning toimetab isiklikult politsei- ja piirivalveameti teenindussaali ametniku kätte. Teeb seda piisavalt vara, et uue dokumendi kättesaamisega mitte hiljaks jääda.
Varuge aega ja kasutage digikioskit
/nginx/o/2024/11/12/16480995t1h571d.jpg)
- Tavainimesel on kõige lihtsam ID-kaardi vahetuse toiminguid Tartus teha Riia tänaval asuva politseimaja teenindussaalis, kasutades digikioskit. Kiosk sobib pikale ja lühikesele, sobib ka ratastoolis inimesele.
- Tuleb tõmmata kardin enda selja tagant kinni ja panna hoolega tähele, kuidas masin juhendab. Lasta teha endast pilt, kirjutada allkiri ja anda sõrmejäljed. Masin kontrollib ja õpetab. Kui midagi jääb segaseks, saab hõigata infolauast töötaja appi.
- Pärast digikioskis käiku ei pea tingimata elavasse järjekorda ootama jääma, sest taotluse saab menetlusse saata ka nutiseadmes, kui end politsei- ja piirivalveameti iseteenindusse sisse logida. Seal keskkonnas ootavad digikioskis tehtud pilt, sõrmejäljed ja allkirjanäidis juba ees.
- Arvutiga töölaua leiab aga ka politsei- ja piirivalveameti teenindussaalist. Sisselogimiseks sobivad nii Smart-ID, mobiil-ID või ID-kaardi koodid.
- Kes eelistab suhelda pärisinimesega, saab pärast digikioskis käiku teenindusosakonna järjekorraautomaadist välja lasta numbri, oodata kõlli ning paluda ametnikul arvutis tema asjad korda klõbistada.
- Kes elu veelgi paremini planeerida oskab, taipab politsei- ja piirivalveameti teenindussaalis interneti teel vastuvõtuaja juba varem ära broneerida.
Aga see ei ole kõik
ID-kaardi saamise uusim nõue on, et ka sõrmejäljed on olulised. Varem hõivati (sõrmejälgede andmise/võtmise protseduuri nimetatakse ametlikult sõrmejälgede hõivamiseks) neid ainult passi taotlemisel. Sõrmejäljed kehtivad kuus aastat, aga juhtub, et hooldekodu elanikud ei ole neid varem kunagi andnud.
«Kuigi politsei- ja piirivalveamet kõlab rangelt, siis karmidest nõuetest hoolimata töötavad seal äärmiselt vastutulelikud ja arusaajad inimesed,» ütleb Urmas Oras sõrmejälgede teemat silmas pidades. «Aastatega on mul nendega kujunenud väga meeldiv koostöö.»
See meeldiv koostöö tähendab, et hooldekodu elanike sõrmejälgi käivad ametnikud ise Liiva tänaval skaneerimas. Tavaliselt ühildatakse see võtmine juba valmis tehtud ID-kaartide äratoomisega – nii ei pea kaplan Urmas Oras paluma igalt hooldekodu elanikult enda nimele volikirja, sest ilma volikirjata dokumenti koos sertifikaatidega võõrale inimesele üle ei anta.
/nginx/o/2024/11/13/16481563t1h3bd2.jpg)
Urmas Oras leiab, et viimase 10–15 aastaga on asjatoimetused eakate inimeste dokumentide taotlemisel läinud siiski palju kergemaks, sest enam ei ole vaja vanainimesi tingimata teenindusbüroosse viia. Ka Tartu hooldekodu juhataja Kadi Soome kinnitab, et kui lähedased näevad, et nende memme või taadi ID-kaardi vahetuse aeg on lähedal, ja saavad teada, et selle vahetuse võib kaplani abiga kenasti ära korraldada, lubavad nad seda Urmas Orasel ka teha.
Aga mis saab siis, kui sureb inimene, kelle ID-kaart enam ei kehti?
Keegi maa peale ei jää. Siis tuvastatakse isik teiste võimalike dokumentide või lähedaste kinnitatud andmete põhjal. Surmale annab ametliku kinnituse kas perearst või haigla arst, kelle koostatud teatis on perekonnaseisuametis surma registreerimise aluseks.
Kuidagi ikka saab: sõrmejälgede võtja annab kella või koputab uksele
2021. aasta augustist peavad ID-kaardi kiibile olema lisatud sõrmejäljed nii, nagu seda varem nõuti vaid passi puhul. Olgu maailm nii digi kui tahes, ei pääse nüüd isikutunnistuse uuendamisel kuidagi politsei- ja piirivalveameti teenindussaali minekust.
Õnneks võivad piiratud liikumisvõimega inimesed ametniku ka koju tellida.
Miks vormi seljas pole!?
Sel suvel käis politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefektuuri teenindusosakonna juht Angela Kahar 102-aastase inimese sõrmejälgi võtmas. «Ta oli küllalt vitaalne proua,» meenutas Angela Kahar. «Tol päeval oli ta kodus üksi, muidu aitasid tal dokumendi vahetust korraldada nooremad inimesed. Ma olin tema silmis tähtis külaline, väga soojalt võttis mind vastu.»
Angela Kaharile tuli meelde ka see kord, mil ta külastas kahte õde, mõlemad olid eakad, üks 80ndates aastates, teine 90 ja enam. Esimene õde oli teise eestkostja.
Veel meenutas ta lugu, mil üks inimene muutus lausa kurvaks, kui nägi, et ametnik ei tulnud ta juurde vormis ja politseikirjades autoga. Et nüüd naabrid ei saagi teada, kui tähtis riigi esindaja tal külas käis.
«Enamasti olen ma valmis kohtuma kehvas seisus vanainimesega, kuid on juhtunud, et vastu tuleb krapsakas proua,» rääkis Angela Kahar veel. «Selgus, et kodus sai too proua hästi hakkama, aga tasakaaluhäirete tõttu stressirohket asjaajamist kodust eemal ette võtta ta ei tahtnud.»
Ka on ta võtnud näpujälgi erivajadusega inimesel politseimaja ees parkimisplatsil autos, kuna see inimene elas omas maailmas ja kartis suurt hulka võõraid inimesi, keda teenindussaalis võis kohata.
/nginx/o/2024/11/12/16480997t1hbdda.jpg)
Miks on ikkagi vaja sõrmejälgi uuendada, kas pole siis nii, et need elu jooksul ei muutu?
Angela Kahari sõnul tagavad ID-kaardi kiibile lisatud sõrmejäljed tõhusama isikusamasuse kontrolli. Kui inimene on neid varem andnud, siis peale 70. eluaastat neid uuendada vaja ei ole.
Aga miks neid uuendada on vaja, selle põhjuse leiab elust endast. Mõne trauma tõttu võivad näpuotsad olla vigastada saanud, kuhugi arm tekkinud. Kitarrimängijal tekivad vasaku käe näppudele paksendid, mõnikord võib inimene sõrme või pöidla õnnetuses kaotada.
Sõrmejälgede hõivamine ID-kaardile muudab dokumendi võltsimise keerulisemaks. Unustada ei tohi, et kurikaelad on petuideedega alati sammu võrra ees. Sellepärast vajavad uuendamist ka ID-kaardi kiibil olevad sertifikaadid, millega digitaalsesse maailma siseneda.
Nii nagu sõrmejäljed, nii on ka näo biomeetria oluline. Pilt dokumendil ei pea olema ainult lihtsal vaatlemisel isikuga sarnane, vaid näotuvastus peab kinnitama, et inimese füüsilised näojooned, silmade, nina, suu ja lõualuu kuju, kaugused ja nurgad langeksid kokku sellega, mis on fotol.
Allkirja asemel kolm rukkilille
Aga kui inimene ei ole enam võimeline pliiatsit näppude vahel hoidma ja allkirjanäidise kasti kriipsugi vedama, mis siis saab?
«Siis jääb dokument ilma allkirjata,» vastas Angela Kahar. «Allkirjavõimetust peab kinnitama perearst ning uuel dokumendil on allkirja kohal siis kolm rukkilille.»
Mis hooldekodude elanikesse puutub, siis Angela Kahari sõnul on ID-kaartide uuendamine igas hooldekodus korraldatud isemoodi. Mõnel pool ajavad asju juhatajad, mõnel pool hooldekodu sotsiaaltöötajad. Oma kodus elavat inimest, kel pereliikmeid pole, aitavad kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajad.
Siiski rõhutas Angela Kahar seda, et dokumendi vahetuseks vajaminevaid toiminguid on kõige lihtsam teha ikkagi teenindussaalis. Nii ei teki uue dokumendi menetlemisel ootamatuid tõrkeid ja ID-kaart saab valmis kiiresti.
Eakal inimesel, kelle kohaletoomine ei ole keeruline, ei maksa ka ootesaali järjekorda karta, sest teenindajail on silmad peas. Ka võib eaka inimese saatja seda öelda infolaua töötajale, kes aitab korraldada kiirema teeninduse.
Mitu korda ei pea käima
Meeles tasub pidada sedagi, et ID-kaardi vahetuse taotlust sisse andes saab ära teha volituse sellele inimesele, kes dokumendile hiljem järele tuleb. Nii ei pea eakas inimene sama teekonda uuesti ette võtma. Volituse dokumendi kättesaajale võib teha tegelikult igaüks, kui on karta, et ta ise isikutunnistusele järele minna ei saa. Samas ei keela volituse olemasolu tal endal dokumenti kätte saamast.
On veel üks tee – tellida ID-kaart kodulähedasse Selverisse. Tartus on selliseid kauplusi neli, mille infolauas töötavad ID-kaartide hoidmiseks ja nende väljaandmiseks spetsiaalse koolituse saanud inimesed. Kaasas peab kindlasti olema veel kehtiv vana dokument. Selverid on lahti hilisõhtuni ning ka nädalavahetustel.
Kaupluses dokumendi kättesaamine on aga tasuline. Vanaduspensionäridele ja puudega inimestele maksab dokumendi kättesaamine 4,4 eurot. AIME JÕGI