GALERII ⟩ Salvestis töötavad ukrainlased korraldasid heategevusliku perepäeva

Täna kell 12 avati Salvesti Tartus Aruküla tee 3 asuva hoone keldrikorrusel kuni kella kolmeni kohvik, kus pakuti ettevõttes töötavate ukrainlaste vaaritatud roogi. Ent juba veerand tundi enne avamist seisid inimesed ukse taga ja kohviku esimestel minutitel jõudis kohale veel mitukümmend inimest, kes tekitasid mööda treppe välisukseni lookleva järjekorra.

Menüüs olid Ukraina rahvusroad, kohvikus pakuti mõistagi borši, aga ka kartulit liharulliga, kapsarulle, soolaseid ja magusaid vareenikuid ning kompotti ja pirukat. Tooraine oli heategevuslike roogade valmistamiseks ukrainlastele annetanud Salvest.

Üheks päevaks uksed avanud heategevusliku kohviku eesmärk oli koguda raha Ukraina toetuseks ning kogu tulu annetatakse MTÜ-le Slava Ukraini talviste riiete soetamiseks. «Idee sai alguse meie enda Ukrainast pärit töötajatelt, keda töötab siin tänasel päeval üle kümne,» sõnas Salvesti turundus- ja tootearendusjuht Kristel Vilipuu.

Ta lisas, et Salvestis on alates Ukraina sõja algusest tööl käinud rohkemgi sõjapõgenikke, ent mitu neist on tänaseks kodumaale naasnud. Enamjaolt on ukrainlased leidnud tee Salvestisse tööjõudu vahendava agentuuri Hansavest kaudu.

Vilipuu tunnistas, et ehkki ta lootis õilsa eesmärgi nimel suurt osavõttu, on ta siiski positiivselt üllatunud, sest kohale oli tulnud sedavõrd palju inimesi. Rahvast teavitati vaid ajakirjanduse ja sotsiaalmeedia kaudu, muud reklaami heategevusüritusele ei tehtud, kuid sellest piisas, et pool tundi pärast avamist pea kõik istekohad noorema ja vanema rahvaga täitusid. Ürituse alguse ajaks oli sotsiaalmeedias heategevusliku kohviku külastamisest huvitujaid üle 800.

«Mina lugesin selle kohta Tartu Postimehest,» sõnas ühena esimestest roa kätte saanud tartlanna Tiiu Laurits. Ta oli kaasa võtnud ka sõbranna Ira Lõo, kellega koos ukrainapäraseid kapsarulle mekkida. Prouad nentisid aga, et kapsarullid erinevad nendest, mida nad Eestis seni on saanud ja paarikümne aasta eest isegi vaaritanud.

«Eestis oleme harjunud teistsugusi kapsarulle saama. Neid tuleb enne praadida ja pruunistada, alles siis hautada ja lisada hapukoort,» arvas Ira Lõo. «Võib-olla oleks borši pidanud võtma, ehk oleks see mulle natuke rohkem meeldinud. Kuid kõige tähtsam on see, et saame annetada.»